Internetil on kaks aadressisüsteemi, mis töötavad kõrvuti. IPv4 on aastast 1981, IPv6 loodi 1990. aastatel, kui sai selgeks, et IPv4 aadressid saavad otsa.
Erinevused lühidalt
| IPv4 | IPv6 | |
|---|---|---|
| Pikkus | 32 bitti | 128 bitti |
| Aadresse | ~4,3 miljardit | ~3,4 × 10³⁸ |
| Näide | 192.0.2.10 |
2001:db8::10 |
| Kodus | üks avalik aadress + NAT | iga seade võib saada oma avaliku aadressi |
| Kohtvõrgu suurus | sageli /24 | alati /64 |
Miks mõlemad korraga?
IPv6 pole IPv4 uuendus, vaid eraldi protokoll. Seetõttu kasutavad võrgud kahte protokolli korraga (dual stack): seade saab mõlemad aadressid ja brauser valib, kumba kasutada — kui mõlemad töötavad, eelistab ta tavaliselt IPv6-t (Happy Eyeballs, RFC 8305).
IPv6 Eestis
Meie andmetel kuulutas 9. novembri 2026 seisuga 180-st marsruute välja kuulutavast Eesti AS-ist IPv6 marsruute välja vaid osa — täpsed ja ajakohased arvud on lehel IPv6 Eestis. Suured teenusepakkujad, nagu Telia Eesti (AS3249) ja Elisa Eesti (AS2586), kuulutavad IPv6 välja, kuid see, kas just sinu liinil IPv6 töötab, sõltub ühenduse tüübist ja ruuterist.
Kas IPv6 on turvalisem?
Iseenesest mitte. IPv6-s pole NAT-i, mis peidaks seadmeid, seega peab ruuteri tulemüür blokeerima soovimatud sissetulevad ühendused — tänapäevased ruuterid teevad seda vaikimisi.
Kuidas kontrollida, kas sul on IPv6?
Tee IPv6-test: see teeb ühe päringu ainult üle IPv4 ja teise ainult üle IPv6. Põhjalikumalt loe IPv6 selgitusest.